Maja ehitamine on väga suur investeering igale koduomanikule ja seetõttu on eriti oluline valida oma unistuste täideviimiseks õiged lahendused. Tänapäevase ehituse märksõnadeks on energiatõhusus, energiasääst, kiire, soodne ja lihtne ehitusprotsess ning vastupidavus ja soodne kasutus.

TermoPlokk on nendele nõudmistele vastavate majade ehituseks üks parimaid lahendusi ning sobib teadaolevatest materjalidest kõige ideaalsemalt kaasaegsete energiasäästlike majade ehitamiseks! TermoPlokk tootesari on loodud kõigile – kelle jaoks on plaanis maja ehitamine kas ise ette võtta või siis kasutada asjatundlike ehitusettevõtjate abi.

TermoPlokk energiasäästlik ehituslahendus sobib ideaalselt kaasaegsete energiasäästlike madalenergiamaja, passiivmaja, liginullenergiamaja või nullenergiamaja ehituseks.

Ehitades maja Termoplokist, on võimalik saavutada energiatõhususe B klass – madalenergia hoone. Sellest energiatõhusama, A-energiaklassiga, hoone saavutamiseks on ainsaks võimaluseks kohapeal lisaks energiat toota (tuulegeneraator, päikesepaneelid).

TermoPlokk on:

  • Kiireima paigalduskiirusega
  • Madalaima U-arvuga ehk energiasäästlik
  • Soodsaimate paigaldus- ja kasutuskuludega

Võta ette maja ehitamine meie toodetega ja on tagatud teie kodu energiatõhusus ning energiasääst! Kuidas maja ehitamine meie toodetega samm sammult käib, seda näeb allpool.

Plaatvundament on enim kasutatav vundamenditüüp väikeelamute ehitamisel kohtades, kus hoonealuse pinnase asendamine ja tagasitäite tööde mahud on mõistlikud.

On lubamatu kasutada nii vastutusrikkas konstruktsiooni osas nagu vundamenditaldmiku alune, soojustusmaterjali EPS 100.

Siinkohal lühidalt töökäik, kuidas ehitada oma elamule soojustatud, külmasildadeta plaatvundament, kasutades L-plokki EPS 200. Esmalt on vajalik teostada pinnasetööd. Selleks eemalda vundamendi alt kasvupinnas (1) ca 1,5 m laiemalt vundamendi servast. Täida maapind vajaliku kõrguseni (2,3), kasutades selleks killustikku või kruusa. Tihenda kihiti ja loodi vundamendialune pind ning mõõda paika vundamendi välisservad (4).

Vundamendi EPS-st raketise, L-ploki EPS 200 ja soojustuse paigaldamiseks vajad lihtsaid töövahendeid (5). L-plokkide EPS 200 paigaldamist alusta vundamendi nurkadest. Selleks tasanda-loodi liiva abil aluspind (6), lõika L-plokkide EPS 200 otsad 450 alla (7) ja aseta nurgatükid paigale (8).

Järgmisena paigalda nurki omavahel ühendavad L-plokid EPS 200 (9), ühendades nad omavahel ehitusvahu (10) ja metallist liiteklambritega (11, 13). Ühele plokile on vajalik 2 klambrit: üks ploki vertikaalse serva sisse ja teine alumise, horisontaalse osa ühendamiseks (12).

Töö käigus kontrolli, et kogu perimeeter oleks korrektselt loodis (14), vajadusel lisa- või eemalda tasandusliiva. Viimaste L-ploki EPS 200 tükkide paigaldamisel, mõõda täpne pikkus (15) ning sae sellest ca 2 cm võrra lühem tükk (16), et paigaldamisel oleks ruumi ka ehitusvahule. Ploki paigaldamisel jälgi, et naaberplokid paigast ei nihkuks (17).

Vundamendi pikisihi rihtimiseks kasuta müürinööri ja loodi (18). Kui kogu vundamendi perimeeter on L-plokiga EPS 200 ääristatud, alusta põranda-aluse soojustuskihi paigaldamist (19). Soovitame kasutada selleks EPS100 100 mm plaate mõõtmetega 1,2 x 3 m. Suurte plaatide paigaldamine annab tubli kokkuhoiu ajas ja kinnitusvahendites. Ühenda plaadid omavahel ja L-ploki servaga (20), kasutades selleks ehitusvahtu ja kinnitusklambreid (13).

Paigalda plaadid selliselt, et nende vuugikohad ei ühtiks (21). Kata kogu vundamendialune pind plaatidega (22, 23). Paigalda kahe soojustuskihi vahele kanalisatsioonitorustik ja soovi korral ka elektrikaablid (24).

Paigalda järgmine soojustusplaatide kiht (või järgmised kihid – sõltuvalt L-ploki EPS 200 kõrgusest), liimides kihid omavahel ehitusvahuga (25). Selliselt ühendatud soojustusplaadid ei nihku üksteise suhtes ja moodustavad monoliitse terviku. Teine kiht paigalda L-ploki EPS 200 siseservast 200-300 mm kaugusele, et moodustuks süvis vundamenditaldmikuks. Samuti muudusta vajalikud süvised kandvate vaheseinte ja raskete põrandapealsete raskete paigaldiste (korstnad, ahjud) tarvis (28). Alusta vundamendiplaadi armeerimist armatuurvõrkude (6 x 150 x 150) paigaldamisest (26). Järgnevalt paigalda vundamenditaldmike sisse vajalikud sarrused (välisperimeetril 4x12mm) ja seo need rangide (27) abil võrguga.

Kergita võrk ja sarrusvardad armatuurikanduritele (29). Paigalda võrgule küttekontuurid ja võrgu alla vajadusel veel paigaldamata torud/kaablid (30). Nüüd on soojustatud, külmasildadeta, armeeritud plaatvundamendi raketis valmis. L-plokist perimeeter on piisavalt tugev ning ei vaja reeglina betoonitööde ajaks toestamist. Raketist võib tugevdada 1/3-kõrguse ulatuses tagasitäitega. Tellige betoonipump koos vajaliku koguse betooniga (31) ja seda tööd oskavad meistrid – töö saab tehtud paari tunniga! Pärast plaadi lihvimist betoonilihvijaga (32), millele on võimalik hoone viimistlusjärgus paigaldada koheselt soovitud kattekiht.

Olete teinud hea otsuse valides oma kodu välisseinteks TermoPlokk seinalahenduse. Kasutades TermoPlokki, saate kiirelt ja väikese töökuluga väga soojapidavad välispiirded. Siinkohal lühidalt töökäigust seinte ehitamisel, kui olete majale vundamendiks valinud plaatvundamendi. Märkige põrandale välisseina sisepiirjoon kasutades selleks märkenööri või pikka rihtlatti. Ankurdage vundamendi külge metallprofiil, kasutades selleks naeltüübleid (näit 6×40) (1,2,3). Lõigake nurgaploki pealmiselt (4) ja alumiselt (5) poolelt, hammasnoa või peene sae abil välja tükid, mis lasevad betoonil valguda naaberplokki.

Mõõtke nurgaploki asukoht ja paigaldage esmalt nurgad (6) ja seejärel nurkadevahelised reaplokid (8). Omavahel „liimige“ kõik plokid ehitusvahuga (7) – nii saab sein jäigem ja vajab hiljem vähem toestust enne betoonivalamist.

Rea viimase ploki paigaldamisel (8) mõõtke vajalik ploki pikkus, märkige see plokile ja saagige käsisaega parajaks (9). Soovitame peale esimese rea valmimist igasse plokki valada paar labidatäit betooni. Nii fikseerite kindlalt alumise plokirea. Igale reale pange 2×8 mm armatuurlatti (10). Lattide jätkud ja nurgad siduge (11). Soovi korral saate seina sisse peita ka elektrikaablid (12).

Iga kahe rea tagant (60 cm) kinnitage siseseinale metallprofiil siseviimistluse (näit. Kipsplaadi) lihtsamaks montaaziks (13). Vajaliku pikkuse tükeldamiseks kasuta ketaslõikurit. Kindlasti kinnitage metallprofiil ava ala- ja ülaserva (14). Ava külje metallprofiil lõigake selliselt, et ta kataks ka avaprofiili külje (15). Plokid liimige ehitusvahu abil (16).

Mõõdke ja saagige avaprofiilid ja sinna külge vahuga kinnitatav (17, 18) puitkarkass (25×150) selliselt, et vertikaalsed profiilid oleksid ava mõõdust 55 mm pikemad, alumine oleks täpselt avamõõdus ja ülemine puitkarkassi osa 50 mm pikem ava laiusest ja ülemine avaprofiil 110 mm pikem. Kinnitage avaprofiilid (19, 20,21). Alumine avaprofiil valmistage ette ja proovige tema sobivust kohale. Paika pange see alles peale ava-aluse täitumist betooniga.

Laduge seinast 5 rida ja valmistage sein ette esimeseks betoonivaluks. Viis rida on selline seina kõrgus, mille puhul on betoonivalu võimalik teha tellinguteta – mistõttu on esimene valutöö lihtsalt mugavam. Toestamise tihedus sõltub seinte kujust, avade olemasolust ja nende suurusest. Toestamiseks tuleb kasutada sobiva ristlõikega puitmaterjali, mis tagaks valutööde teostamisel seintele vajaliku jäikuse. Soovitatav on kasutada vähemalt 50 x 100 mm ristlõikega saematerjali, mis paigutatakse piisava tihedusega mõlemale seina poolele ning fikseeritakse diagonaalsete tugedega pinnasesse või eelnevalt valatud põranda külge. Toesta ka hoone nurgad ja avade vastasküljed (23).

Betoneerimisel on oluline, et voolikuliini otsas kasutataks voolu rahustamiseks S-kujulist otsikut. Betooni fraktsioon olgu kuni 10 mm ja segu voolavuse tagamiseks piisavalt vedel. Pidades silmas betooni suurt erikaalu (ca 2,4 t/m³), tuleb mistahes raketise täitetöid teostada alati ettevaatlikult, vältides plokkide täitmist korraga suurte koguste ja voolukiirustega! Betoneerimist alustage avade aluste täitmisega ning seejärel paigaldage täidetud osale avaprofiil (27). Jätkake betoneerimist plokirea ülemise servani või kuni betooni jätkub (28). Raketise tühimikud täidetakse piisava voolavusega betooniga, ning valutööde ajal või järel ei ole soovitatav kasutada tihendamiseks vibraatorit ega raketise füüsilise jõuga „läbi koputamist“.

Järgmisel päeval pärast betooni kõvenemist saate jätkata TermoPlokkide paigaldamist (29). Seinakonstruktsiooni materjali muutumisel puudub vajadus nurgaploki kasutamiseks. Kasuta TermoPlokiga külgnevat müüriosa toestamisel (30). Seinasisesed kommunikatsioonid (kaablid, vent. agregaadid) on mõistlik paigaldada enne betooni valamist (30). Viimase rea plokkidel on soovitav ploki ülemine ühendusvalts maha lõigata. Kui kogu sein on soovitud kõrguses laotud (31), arvutage täpne betoonikogus ja valage plokirida ülemise servaga tasa ja siluge (32).

Tähelepanu! Ehitusobjektile ladustatud TermoPlokid ei ole mõeldud kasutamiseks tööplatvormi ega tellingutena. Toodete vigastamine vähendab nende vastupidavust valubetooni survele.